Navigation Menu+

facebook




Euroopa Liidu programmi "Põhiõigused ja kodakondsus" toel.





8xmille
Fondi Otto per Mille della Chiesa Evangelica Valdese

sif
With financial support by Society Integration Foundation (SIF)

Otsi:

“Bumerangid kolmes peatükis”, Corsino (Daniel López Bončina)

Picture 5 of 6

Kokkuvõte

See on lugu noorest mehest, kes otsib võimalusi riigis, kust ta vanavanemad olid sunnitud põgenema ja kuhu nemad ei saanud kunagi naasta. Ta seisab silmitsi mitmete probleemidega. Peamisteks raskusteks on diskrimineerimine ja koolikiusamine. Lugu põhineb tõsielusündmustel.

Elulugu

Corsino (Daniel L. Bončina) sündis Argentiinas 1985. aastal. Ta õppis õigusteadust Buenos Airese ülikoolis ning on avaldanud mitmeid lühilugusid. 2010. aastal reisis ta Sloveeniasse. Täna elab ta Ljubljanas, kus õpib Itaalia kirjandust ja hispaania keelt.

Lk 1 

1. 1. peatükk. Hispaania-Argentiina 1945 / Kui Hispaania kodusõda lõppes, kiusati paljusid taga ning inimesi lasti maha nende poliitiliste vaadete tõttu. Teise maailmasõja käigus püüdis Franco ülejäänud vastupanijatele lõpu peale teha. / Kuskil Hispaanias 1939 / … VALMIS OLLA… SIHIKULE… TULD!!

2. Kindlasti oli see üks neist hetkedest, millest hargnes hulk ootamatuid sündmusi. Esivanem, minule tundmatu maailm ja võimalik küsimus „miks“ minu sünnikoha osas. / Igatsen su järele, ema… võib-olla näen sind veel ühel päeval… võib-olla tulen tagasi teistsugusena… / Andres Fuentes emigreerus Argentiinasse, kus püüdis oma unistused teoks teha; kirjutada vabalt oma mõtetest ning naasta ühel päeval sünnikohta ja emmata oma perekonda… kuid vahel, või pigem isegi alati, asjad ei lähe nii nagu unistanud oleme.

3. Argentiina, peaaegu 55 aastat hiljem

4. 2001, majanduskriis / Andke meile tagasi meie tulevik. / Külmutatud hoiused.

5. 2008, põllumajanduskriis / Teatud kaupade nappus on tingitud streikidest maapiirkondades… valitsus valetab inflatsiooni kohta… kriis süveneb. Muid uudiseid – Hispaania võttis vastu seaduse, millega antakse kodakondsus väljarännanute järeltulijatele…

Lk 2

1. Ajaloolise mälu seadus? Mis see on? / …jah, aitab… ema, isa, ma lähen Hispaaniasse.

2. Miks Hispaaniasse? Nüüd? Lõpeta enne õpingud… Ma tean, et praegu on raske, aga me aitame sind. / Ema, sa tead, et ma tahan kirjanikuks saada ja siin ei ole mul kirjanikuna tulevikku. Pealegi, kui kaua pean ootama, et iseseisvuda. / On sul mingi plaan? Igatahes, oled täiskasvanu.

3.  … Olgu peale, Diego… hoia end ja pea meeles, et võid meie peale loota. Ma olen kindel, et kui vanaisa veel elaks, sõidaks ta sinuga kaasa.

4. Aitäh teile mõlemale! Hakkan nüüd raha säästma… kodakondsusest üksi ei piisa. / HMM! Ainus plaan, mis mul on, on mu unistus. Kui ma vaid sellele mõtlen, ei sõida ma kuskile… HMM… aga see ei tundu liiga keeruline olevat… ja keel ka mitte… / Vähemalt on mul turvatunne, mida siin ei ole.

5. 2. peatükk. Argentiina Hispaania 2010 / Kriis / Kriis

6. 1 kuu pärast maailmameistrivõistlusi. Hispaania võitis ja tööpuudus on tõusnud. / Hei! Ema, elan korteris koos teiste tudengitega. Ma pole tööd leidnud, aga panin end ülikooli kirja…

7. Otsime ettekandjaid.

8. …Leidsin töö kohvikus ja järgmisel nädalal algab ülikool.

Lk 3

1. Kelner!

2. Kaks kohvi piimaga ja üks küsimus – sa ei ole hispaanlane, ega ju?

3. Ma olen… mu vanaisa oli hispaanlane.

4. Oot-oot, ma tean seda aktsenti… sa oled argentiinlane! / See on nii äge aktsent! / Veel üks Messi… nagu see oleks midagi suurepärast. / EEE… Aitäh, olen hetke pärast tagasi… . Vabandust, veel midagi?

5. Kuu aega hiljem… / Hei! Hei, argentiinlane! Tule siia! / Jah, härra, mida teile?

6. Kolm kuud hiljem / See kriis on immigrantide pärast. Tundub, et meie töö endale näppamisest ei piisa, nad kasutavad meie haiglaid, on meie televisioonis, teevad sporti ja ise ei ole hispaanlased… ja mina olen ikka töötu.

7. Carlos, küll sinu õnn ka pöördub. Tule, ma teen sulle kohvi välja.

8. Kelner! / Jah, härra, mida te juua soovite?

9. Sa pole hispaanlane, ega ju? / Ee… ei, ma olen Argentiinast.

10. Otse näkku! Nägid! Mida ma sulle rääkinud olen? … Need ladinaameeriklased, need indialased, tulevad ja varastavad meilt… lähme kuskile mujale, kus on hispaanlased.

Lk 4

1. 3. peatükk. Hispaaniast Horvaatiasse, 2012. / Tere, ema, tere, isa! Ma sain stipendiumi, et üheks aastaks Horvaatiasse õppima minna. Jah, see on koht, kust vanaema pärit on… Ma olen nii õnnelik, mul oligi vaja väikest puhkust nendest igapäevastest kommentaaridest. Seal saab olema teistmoodi.

2. “Ära muretse Dieguito, lihtsalt ütle, et oled hispaanlane…“ / „Ei, ema, mitte iialgi… olen horvaatlaste ja hispaanlaste järeltulija, sellest piisab. Helistan kui kohale jõuan, armastan teid.“

3. Zagreb… / Tere hommikust, enne kui alustame, tahan teile teada anda, et me ei räägi siin horvaatia keelt… Ma tahaksin teada, kas keegi siin räägib hispaania keelt emakeelena…

4. Mina / Mina / Siin

5. Kust sina pärit oled?

6. Argentiinast / Mis su perekonnanimi on? / Fuentes Lovrenčić.

7. Kas sa rääkides moduleerida oskad? HMM! Ja ma ei arva, et see sulle lihtsam on, kuna see on su emakeel. Me räägime siin hispaania, mitte argentiina keelt… ja teised emakeelena kõnelejad?

8. Minu nimi on Clara ja tulen Badajozist /  Mina olen Juan ja tulen Barcelonast.

9. Kaks nädalat hiljem / Kes loeb täna ette? / Mina! / Mina! / Mina! / Mitte keegi? Nii… kas keegi oskab öelda, millest räägib Galdo romaan?

10. Ha, ha, ha! Kindlasti sina. Ei, mitte sina. Ma küsin seda hispaanlaste käest, keda, nagu sa tead, on siin klassis kaks… Clara ja Juan.

11. Professor, me ei ole seda tänaseks lugenud.

12. Hästi, kuna keegi pole seda lugenud, siis loeme valjusti, mida te tänaseks lugema pidite.

13. Ma olen väsinud, tahan koju… see maa on nõme… vähemalt on meil järgmisel kuul Ladina-Ameerika kirjanduse loeng…

Lk 5

1. Vabandust, mind tõsteti siia rühma. Mu nimi on Veronika Marić. / Istu.

2. Keda see huvitab… mida… mida? Millest ma küll mõtlesin?

3. Kuu aega hiljem / Nagu te teate, Hispaania kirjandus on peale 20. saj keskpaiga buumi populaarseks muutunud. Maagiline realism ja Rayuela suurepärased romaanid pole võimalikuks saanud ilma Hispaaniata, ilma avangardita. Sellepärast keskendume me Hispaaniale, kuna Hispaania tagas Ladina-Ameerika kirjanduse elujõu ja tuntuse.

4. “…veel üks asi, kahe kuu pärast peate kirjutama seminaritöö ühe jutustuse või romaani põhjal, mida lugenud olete.“

5. Kolm nädalat hiljem professori kabinetis / Professor, ma kirjutasin töö „El Matadero“ põhjal. / Ma arvan, et pole hea, et sa käsitled Argentiina teost, aga… nagu soovid…

6. Olgu, vaatame, äkki siis vahetan teemat.

7. Kaks päeva hiljem / Siin see on, professor. Tegin kaks päeva kõvasti tööd, leidsin uue teema ja kirjutasin töö valmis. Mul on küll veel kuu aega aega, aga ma tahtsin teada, kas see sobib.

8. Olgu! Anna see mulle hindamiseks. / Ma ütlesin, et ma sooviksin veel üle vaadata, tahtsin lihtsalt teada, kas… / Olgu-olgu, teema mulle meeldib, ma vaatan üle ja annan sulle tagasi.

9. Tere! / Tere, kuidas läheb? / Okeilt… sa võid hispaania keeles rääkida, kui soovid. Olgu. Ma ootasin trolli… kas sa tahaksid…?

Lk 6

1. Nädal hiljem / Vaatasin su töö üle, mulle meeldis ja ma saan aru, et sulle, kelle jaoks hispaania keel ei ole ole emakeel, on keeruline selles keeles kirjutada… aga pole hullu, paranda märgitud vead ja võib-olla saad hindeks B.

2. Professor, te olete parandanud mitmeid eessõnu… / Te olete ainus, kes selliseid vigu parandab…

3. Hmm… igatsen kodu järele… / Miks peab see kõik nii raske olema?… Ma olen väsinud… kui ma ainult teaksin, miks nad sellised on. Nad ei tunnegi mind, kuid vihkavad mind… mida ma neile teinud olen?…

4. Argentiinas seda ei juhtuks… aga… keda ma petan? / … Oled sa näinud seda kohutavat peruulast, kes seal baaris töötab.

5. See olin mina, 3 aastat tagasi… uskumatu, mida me mõtlematult välja ütleme… võib-olla see kõik on meist endist suurem, võib-olla oleme selle pärinud või kuskil kuulnud, võib-olla on vaja seda ise kogeda, et saada aru ja tunda… mina tulin unistust taga otsima…

6. …leidsin reaalsuse.

7. Juuli 2013 / Ma ei tea enam, kas ma tahan, et mu tulevik oleks kindel. Need järsud muutused, ootamatused, mis tekitavad kohutavat ebakindlust, mõne inimese jaoks ebatäiuslike unistuste vältimine, sest need muutuvad „ehkuks“, kõige üle kontrolli kaotamine. Mina õppisin armastama neid „ehkusid“. Sest võib-olla ühel päeval saan rääkida oma loo kui anekdoodi või näite millestki… ja võib-olla ei saa minust kirjanikku, nagu unistasin… Nädala pärast lähen tagasi Hispaaniasse, kuid seekord mitte üksi… Veronika tuleb Madridi õppima… Muide, oleme kaks kuud koos olnud. Nagu ma ütlesin, pole ma see kirjanik, kelleks saamisest unistasin, küll aga kirjutan oma elu parimat lugu. Lõpp.

 

Kommenaarid

comments