“Minu vend Haik”, Emre Özdamarlar

Kokkuvõte

Koomiks räägib kolme lapsega armeenia perekonna Rootsist väljasaatmisest, kes olid seal elanud 11 aastat. Politsei korraldas varahommikul nende majas haarangu, viis nad lennujaama lubamata asjugi pakkida, ning saatis nad tagasi Armeeniasse. Loo teine pool räägib minu enda kogemusest. Just pärast seda juhtumit läksin tagasi Türki. Prantsuse valitsus oli vastu võtnud seaduse, mis kinnitas türklaste genotsiidi armeenlaste vastu 1915. aastal ning see vallandas natsionalismi laine.

Biograafia

Kuni 29. eluaastani olin IT-insener ja nii sattusin ma programmeerijana tööle Rootsi. 2009. aastal tulin töölt ära, et tegutseda koomiksikunstnikuna. Alates 2011. aasta septembrist õpin Malmö koomiksikoolis.

Lk 1

1. Detsember 2005, kuu aega pärast Rootsi kolimist.

2. Nii külm ja pime. Ma polnud kunagi midagi sellist näinud…

3. Töötasin üksi tühjas kontoris.

4. Kuulsin kedagi laulmas. Laul oli tasane ja rahulik.

5. Järgnesin muusikale.

6. Ja kohtasin oma esimest Luciat.

Lk 2

1. 6 aastat hiljem oli taas luutsinapäev ja mina lugesin uudiseid…

2. Nägin artiklit perekonnast, kes saadeti tagasi Armeeniasse pärast 11 aastat Rootsis elamist / See on kohutav…

3. Nägin videod perekonnast, kes elas kohutavates tingimustes. Nende 17-aastane poeg Haik rääkis lugu / Politsei saabus kell 5 hommikul.

4. Nad lahutasid meid, et me ei saaks üksteisega rääkida. / Ema!!! / Lõpetage kohe!

5. Meil lubati pakkida vaid kõige olulisemad asjad. Meid koheldi nagu terroriste.

6. Ja mõne tunni pärast olime Armeenias. *Valitsus kulutas 805 000 rootsi krooni üksnes lennule.

7. Ma ei saa isegi siinsest keelest aru.

Lk 3

1. Esimesel ööl ei lastud meid Armeeniasse, sest meil ei olnud õigeid dokumente. Magasime külmas ruumis.

2. Korraga sekkub intervjuusse ema. / Meile ei antud süüagi! Me olime kõik nii näljased…

3. Igatsen oma sõprade järele Rootsis, oma jalgpallimeeskonna ja kooli järele.

4. Ta peaaegu naeratab. Ta ei saa aru, et see on päriselt. Ta justkui ootaks, et keegi ütleb talle, et see kõik on nali.

5. Intervjuu jooksul näeme tagaplaanil isa. Ta ei räägi, ei vaata kaamerasse.

6. Ta ei tundu kurb. Ei tundu vihane. Ta tundub lihtsalt tühi.

7. Niimoodi võetakse inimeselt elu. Niimoodi murtakse inimolend.

8. “Lääne liberaalsetes demokraatiates on kodakondsus kaasaegne vaste feodaalsetele privileegidele – päritud staatus, mis suurendab oluliselt inimese võimalusi elus“ – Joseph Carens

Lk 4

1. Mõned päevad hiljem sõitsin Türki puhkama.

2. Prantsuse parlament oli just vastu võtnud seaduse, millega tunnistas 1915. aastal türklaste poolt ellu viidud genotsiidi armeenlaste suhtes.

3. Ja kõik, kes sellele vastu räägivad lähevad aastaks vangi ja maksavad 40 000 eurot.

4. Türklased hullusid. Natsionalism vallandus kogu riigis.

5. Algas meediakampaania Prantsusmaa ja Armeenia vastu / Prantsuse genotsiid Alžeerias! / Armeenlased reetsid meid!

6. Isegi inimesed mu ümber hakkasid mõttetusi rääkima. / Need olid armeenlased, kes meid esimesena ründasid. Mida me teha saime. / Meie?

Lk 5

1. Mitte keegi ei rünnanud sind ega mind. Miks me peame end samastama 100 aastat tagasi elanud inimestega?

2. See on meie ajalugu. / Meie sündisime 1980. aastal. Kuidas on see meie ajalugu?

3. Nad on meie esivanemad. Me võlgneme neile selle maa eest. Me peaksime olema nende üle uhked, mitte laskma neid sellistes asjades süüdistada. / Jumal küll! Mitte jälle see natsionalistlik jama!!!

4. Televisioon oli täis vihaseid mehi, kes külvasid veel enam vihkamist. / Prantsusmaa peaks kõigepealt enda kuritegusid tunnistama!!! / (ja kuidas see muudab 1915. aastal toimunut?)

5. Armeenia tahab meie maatüki ära võtta!! / Meil on kõige ilusam maa terves ilmas. Sellepärast nad tahavadki selle tükkideks jagada! / (reisi ümber maailma, iga maa on kui tükike taevast.)

6. Raamatupoed olid korraga täis raamatuid, mis rääkisid Prantsuse ja Armeenia räpasest ajaloost. / Ma ei teadnud, et prantslased on nii kohutavad. Ma vist pean seda lugema…

Lk 6

1. Kes neid raamatuid kirjutab? Kes neid trükib? Kuidas nad seda nii kiiresti teha jõuavad – ühe nädalaga?

2. Kes on selle hulluse taga? Kes on need eksperdid, kes ütlevad meile keda vihata?

3. Ma olin sellest kõigest väsinud. Tahtsin tagasi Rootsi. 

4. Sellesse rahulikku riiki, kus asjad on normaalsed, kus on vähem viha.

5. Siis aga meenus, et mitte kõik ei ole hästi kõigi jaoks ka Rootsis.

6. Mis sa arvad, kus sa aasta pärast oled? / Loodan, et olen tagasi kodus.

7. Rootsi on su kodu? / Rootsi on mu kodu.

8. Loodan, et tuled koju tagasi ja näed ka järgmisel aastal Luciat, vend…

9. “Nationalism ei tee muud, kui vaid õpetab sind vihkama inimesi, keda sa pole kunagi kohanud.” – Doug Stanhope